Silja Truus

“Sügaval kõrgus, madalal ülevus”

Viinistu Kunstimuuseumi Tünnigalerii

15.06.—10.07.2019

Avamine 15.06. kell 14

Näituse “Sügaval kõrgus, madalal ülevus” skulptuurid on sündinud inimese tajumisest paradoksina ja äratundmisest, et psüühe sügavustesse puurimine viib sarnase tulemuseni nagu endast kõrgemale tõusmine. Me oleme metsikud väikesed loomad, kes tahavad pugeda sooja ja niiskesse mulda, sambla alla varjule, aga me oleme ka jumalikud olendid, kes on tehtud tühjusest ja energiast ning kellel on võime olla ühenduses kõiksusega. Me oleme inimülesed ja poolinimlikud. See metsik on meile “antud” nagu jumalikki – me avastame selle endast, oma alateadvusest, ja ometi on see meie jaoks müsteerium. Meie loomariigist pärit keha koos oma eellastelt pärit mälestustega on osa sellest samast saladusest, mis meie teadvus ja jumalatunnetus, see ei ole vähem väärtuslik, vähem õilis. Meis on palju kihistusi, palju varjatud võimeid, arhetüüpe, tunge ja hirme. See kõik oleme meie – hirmsamad kui oskame uskuda, võimsamad kui oskame ära kasutada. Kui endasse kaevuda, võib sealt leida nii  piiritu rahu kui obsessiivse hirmu.

Näituse teemadeks on nii need arhetüübid, mis võivad tuttavad ette tulla, kui ka see kaevumise tunne, introspektsioon, alateadvuse sähvatuste äratundmine.  Siin leidub arhailisi, traditsionaalset kunsti meenutavaid töid, mis on tehtud jõemudast leitud erodeerunud metallesemetest ja kontidest. Neid tasakaalustavad heledamad marmoripulbrist, alabastrist ja kipsist lüürilisemad teosed, idealiseeritud inimnäod. Lisaks on mõned elektrivalgust kasutavad  teosed.

Kunstnik räägib näitusest oma videointervjuus:

https://www.youtube.com/watch?v=xC4pwI80JtA&t=131s

Silja Truus lõpetas kunstiõpingud 2011. aastal Ãœhendkuningriigis, kus ta on oma skulptuuride ja installatsioonidega osalenud 2009—2017 kümnekonnal näitusel. Eelmisest aastast elab ta taas Eestis. Oma töödes käsitleb kunstnik varjatud ja sügavalt emotsionaalseid reaktsioone inimeseksolemise kõige fundamentaalsematele kogemustele. Vormilt on need teosed sageli inspireeritud traditsionaalsest kunstist, mõjudes lihtsa ja spontaansena. Silja on tavapärasemate materjalide kõrval kasutanud palju ka leitud ja taaskasutatud objekte. Ta lähtub  oma töös põhimõttest, et materjali iseloom ja sellega seonduvad tunded ning  tähendused kanduvad alati edasi lõpetatud teosesse ja moodustavad sellest olulise  osa.